Line up on the floor, now you' all gonna die

No esiteks.. HEAD UUD AASTAT U MOTHAFUCKAS! :) Loodan, et see aasta on kõikidel parem kui endine. Definitely parem, sest meil suri ära sugulane. Ma pole kunagi kogenud midagi sellist, kus sureb ära sugulane või keegi sulle lähedane. Kuid ma olen koguaeg sellest mõelnud. Et kuidas ma siis käituma pean, kuidas ma tunnen ennast ja mis edasi siis juhtub ilma selle inimeseta. Minu emme onutütar oli ta. Nägin teda viimast korda ma ei mäletagi millal. Tal olid juba päris tihti infarktid. Ta oli veel noor ka. Kõige esimesena sai sellest teada mu onu, kes ei rääkinud mitte kellegile sellest enne uut aastat. Ei tahtnud meeleolu ära rikkuda vist. Ta suri kell kuus hommikul. Suht nõme, et see ikkagi juhtus vana aasta hommikul (?). Ja arvatavasti me ei saa matustele ka minna, kuna me sõidame minema juba pühapäeval. Ma olen alati tahtnud minna matustele. Panna selga mustad riided ja näha millised expressionid teistel on. Enough of depression. Rest In Peace, emme onutütar (:D, sorri).
Aga siin sjuke värk, et uus aasta oli öösel. Jah, hard to believe I know. Panime siis ilusti riidesse ja siis läksime emme peika emme juurde, kus ma surin ära juba tuhandet korda, sest ma sõin liiga palju (jälle). Noh ja siis vaatasime telekast vene uue aasta ära ja siis läksime suht kõrvalmajja Jaani juurde. Jõudsime just nende ukse ette ja siis läksime uuesti alla (:D:D:D:D). Mõtsime et läheme Piritale ilutulestikku vaatama. Läksime kahe autoga. Ühes Jaani isa ja ema peika. Teises mina, Jaan, Jaani ema ja minu emme. Võtsime šampust ka kaasa. Mehed jõudsid Piritale enne meid ja helistasid ja ütlesid, et seal pole ruumi parkida. Siis otsustasime et läheme linnahalli juurde, kus oli sitaks rahvast ja autod jäid lihtsalt seisma keset teed et ilutulestikku vaadata. :D Jaan jõi pool klaasi šamputs ära ja ütles, et kolm korda muutus sellel maitse. Ma jõin ka natukene emme klaasist. Not a big fan of champagne. Siis sõitsime tagasi Jaani juurde ja siis olime seal kuni kella viieni hommikul. Pidime koju jalgsi minema, kuna emme peika auto on remondis/paranduses. Autosid polnud üldse ja üks purjus mees tuli vastu koeraga ja ütles: "Oi vaaaabjanduuuusssst!" Ei tea mille eest. :D Noh ja siis oligi tšuburupupupurupuuh!
Magasin kella kaheni ja siis mul hakkasin päevad. Tegelt nad hakkasid siis kui ma kell viis hommikul koju jõudsin ja siis mul oli mingi: "KHURRAAT!" Passisime (ikka veel passime) emmega esimesel terve päev kodus. Varsti läheme emme peika emme juurde sööma :D (jälle (..) ) ja siis lähme Jaani juurde (jälle) ja soovime asju ja paneme need soovikasti ors. Peame nende juures kell 21.01 olema, sest SHREK 3 BITCHES hakkab.



Käisin veel Sofi juures 30ndal. Kui ma jõudsin sinna, ta lükkas mind enda tuppa ja pani ukse kinni. (:;:) Siis ta ütles: "Nii sa oled juba nädal aega haige olnud ja eile me käisime sinuga kinos. KAPIIISH?" Ma mingi ei saanud midagi aru, ütlesin: "OK." :D Siis tuli Sofi ema ja siis ütles midagi ja siis küsis mult: "Noh, sa olid nädal aega haige jah? :)" Ma mingi vaatasin talle WTF näoga otsa, siis vaatasin Sofi poole, kes tegi mulle suured silmad, siis vaatasid Sofi ema uuesti ja vastasin positiivselt ja hakkasin täiega irnuma. :D:D Ta ema mingi ei saanud pihta ja läks minema. :D Hea, et ta vähemalt filmi kohta ei küsinud, mida ma tegelikult ei näinud ju :D. Sofi käis mingi Aile või kellegagi kinos, aga ütles emale, et minuga. Weirdo. Aga jah, ta famous teatrikleit oli ACCIDENTALY kapi ukse peale. Ta ütles, et ta NIISAMA koristas oma kappi ja siis KOGEMATTA leidis selle. MMMMHHHMMM :D Noh ja siis ma pidin selle selga panema ja me tegime mulle JULM SEKSI soengu ja pilditasime. :;: Here is some näide.


Kena, ma tean. Igastahes, kui me lõpetasime ja ma vahetasin oma riided LÕPUKS ära, Sofi pakkus et võiks teha piparkooke (see kord roosa glasuuriga :;:). Läksime siis kööki, panime raadio tööle ja rullisime seda tainast muusika järgi. Vahepeale tuli Sofi vend, Sasha meie juurde ja häiris meid oma mittenaljakate naljadega, mille üle ma ikkagi vahepeal naersin ja Sofi vihkas mind selle eest. :D Tegin Henriku nime ka. :D Tahtsime maja ka lõpus teha, aga ei tulnud välja ja me pidime keset ööd seda ära sööma :D. Istusime kolm tundi köögis ja Sasha oli ka. Vahepeal jättis Sofi meid üksi, ja nii imelik tunne oli. Alguses oli sjuke vaikus, aga siis meil arenes mingi jutt ja kõik oli oksi siis. Läksime siis Sofi tuppa. Seadsime end voodisse ja siis kella viieni hommikul rääkisime juttu lesbidest ja värkidest. Siis Sofi ütles, et enda maailmas ta tahaks, et tal oleks kodus see suur maiustuste masin, et kui paned mündi, siis näed kuidas see šoks seal välja tuleb. Ja siis ma küsisin talt, et kes talle sinna šokolaadi sisse paneb, ja siis ta sõimas ju näo täis sellepärast, et ma mõtlen liiga palju.
Hommikul läksin koju ja siis läksime emmega vanaema juurde ja siis läksime jälle koju ja siis ma läksin dušši alla ja siis me läksime emme peika ema juurde, sõime ja siis läksime Jaani juurde. Ma juba rääkisin sellest alguses.

Praegu siis tulin Jaani juurest (JÄLLLLLEEE). Soovisime oma soovid ära, nagu seda tehakse uuel aastal ja mul tuli viis tükki kokku. :D Vähe kurat.
Nüüd tuli välja, et tagasime me läheme teisipäeval, sest meil on matustele ka ju vaja minna. Nii et, ei saanudki te must nii vara lahti TÕPRAD
OK, ma liigun siit.

BYEBYE, VAL

LAURA

What a bright time, it's the right time to rock the night away

Jõulud. Tunnet pole kahjuks, kuid tahan et oleks. Väljas on lund (Eestis vähemalt, dunno 'bout Finlandija). Kuuske pole. Kingitused olid juba 20ndal üksteisele ära kingitud. Tahaks saada täiega palju kingitusi. Suurtes karpides. Pakitud ja ilus lips oleks peal. Aga ma ei taha masendavat muljet jätta. Mul on lihtsalt vägaväga nõme tuju praegu. Kõik ajavad mind lihtsalt nii närvi. See on isegi naljakas juba. AGA ma ei taha kellegi tuju halvaks teha, nii et ma jään vait ja lähen ennast sättima jõulumaskipeoks, kus ma olen päkapikk. Häid jõule ja olge mehed edasi.

Merry Xmas, bebes
Your No-One (Valerie)

I feel broken and empty. There is nothing left to say.

Gossip Girl teeb mind väga tihti kurvaks (mitte et see mulle ei meeldiks). See vahest isegi tapab mind. Viimane osa oli heartbreaking, ja mõni koht meeldis mulle liiga palju. Nii palju, et ma ei suutnud seda isegi uuesti üle vaadata. Pisarad tulid iseenesest mul. Käsi rabas mu südame automaatselt. Kõik tundus nii päris, kuid tegelikult polnud. Asjad ei läinud, nii nagu me kõik oleksime tahtnud. Et kõik oleksid õnnelikud ja happy ending. See oli nii viimase osa moodi. See sobiks sinna ka minu meelest. Kuid ma ei suudaks edasi elada, kui ma ei saaks teada mis siiski lõpus juhtub. Mu inspiratsioon kadus ära nüüd. Ma armastan Gossip Girl'i ja ei suudaks ilma selleta elada.
Tsauki

How to save a life

Türa, vahest ma vihkan seda kui suur loomadearmastaja ma olen. Ma ei saa midagi nende jaoks teha, kui nutta. ÜLIVASTIK tunne on praegu. Pisarad aina voolavad. Meie kalake jäi mingi asja külge kinni ja kui emme ta sealt välja raputas, ta uimed läksid ülevalt ja alt katki. Ta ei saa ujudagi. Ta ainult tõmbleb. Süüa ka ei saa, ega taha. Ta on šokis. Mul on MEGA kahju. Türa, miks ma nutan. Fakk, ma ei saa. NIII vastik tunne on. Silmad valutavad nüüd. Ma täiega kardan, et ta ei jää ellu. Ma tahan, et ta ujuks sama lõbusalt edasi. Türa, kuidas see kõik sakib. Ja pisarad aina voolavad..

Things will never be the same, as they were before. And it sucks.

Ma tahan jälle iga nädalavahetus käia Gruusia restoranis Sulikos, või hiina restoranis statoilis. Käia poes tuhat korda nädalas ja vedada suurt käru, mis on igast paska täis. Küsida, kas ma võin omale eraldi mahla võtta. Minna pikka järjekorda, ja kui lõpuks jõuab meie kord, siis nad pole ikka veel kohal ja ma pean lasema minu taga seisvaid inimesi ette. Tassida viiskümmend kotti autosse. Siis kui oleme juba peaaegu kodus, siis tuleb meelde et me unustasime veel miljon asja osta. Tassida need faking rasked kotid faking neljandale korrusele ja nagu alati pean mina jälle neid asju seal kottidest välja võtma ja kohale panema. Teha viie minutiga suur söök valmis. Minna tagasi enda tuppa ja karjuda, et sa ei söö enam mitte kunagi ja viie minuti pärast minna kööki tagasi ja võtta küpsist või muud paska, mida me ostsime. Kogema seda kiusamist iga päev ja pärast kallistada üksteist. Teha gruppikallistust ja siis saada suured musid põskede peale. Lämbuda kallistustes ära. Minna väga hilja magama, teades et järgmine hommik peab väga vara ärkama, et sinna faking autoringi minna. Lasta Jaanil veel pool minu aega sõita. Istuda autosse, teha ring ära ja su aeg sai läbi, tuli järgmine poiss. Teha ta ees marki täis sellega, et su sall jäi ukse vahele. Vaadata, et sulle pole keegi järgi veel tulnud, ning istuda Jury autosse ja oodata vähemalt 20 minutit, kuni nad lõpuks jõuavad. Minna koju ja viie minutiga pakkida oma asju ujulasse või võrkpalli mängima minekuks. Mängida või ujuda ennast surnuks ja siis leppida Jaani perega kokku, et me lähme järjekordselt nende juurde sööma või kuskile šašlõki baari, kus Jaan võtab omale järjekordselt pelmeenid. Leppida kokku, et peale lõunat minna nende juurde õhtul teed jooma, ahjust väljavõetud värske koogiga. Süüa ennast surnuks (jälle) ja minna kell 12 koju. Kommenteerida tagasiteel koju, milline oli päev ja mis läks valesti või õigesti. Uuel koolinädalal jääda hommikul kooli hiljaks, sest magasid sisse ja ema pidi kooli viima salaja, et ema peika ei saaks teada, kuna ta arvab et see on bensiiniraiskamine, sest mul on jalad olemas. Jõuda pärast pikka koolipäeva koju ja kurta oma rasket päeva ema peikale, kes ütleb et kõik on minu süü. Istuda arvutis, selle asemel et õppida, et pärast õhtul ei peaks ja minna saksa keelde, kus teepeal me Sofiga otsustame, et me järjekordselt ei viitsi sinna minna ja lähme selle asemel Viru keskusesse ja ostame jäätist ning istume pingi peal. Jõuda pimedas koju, kartes et kuskilt majade vahelt tuleb mingi ahistaja välja ja varastab ära su riided. Näha kaugelt, et su köögiaknas põleb tuli, tähendades et ema on kodus ja suures toas vilguvad tuled, tähendades et ema peika on kas arvutis või vaatab jälle mingit action filmi. Roomata lõpuks neljandale korrusele ja karjuda, et sa oled väsinud, ning ema teeb sulle kalli ja sa oledki kõik unustanud. Rääkida Sofida meie Viru adventurist ja Lauraga Narutost, ning õppimatta minna magama, kus hommikul kordub sama päev ja nii see jätkubki. Tundub igav, kuid tegelikult ei olnud. Sest siis see pere veel eksisteeris erinevalt tänapäevast.
Thank you, and goodbye.

I wish I was a banana

Imelik. Juba mitmendat päeva tahan ma olla inimene, kes ma pole üldse. Ma ei ole kindel, mis mind paneb nii tundma. Ma tahan olla "see inimene", aga ma olen 100% kindel, et ma ei saa temaks kunagi. Mu iseloom on lihtsalt.. ma ei tea milline, sest ma käisin just dušši all ja mul läks kõik meelest ära. Ja nüüd ma söön jäätist, Sofi. Jäätist. Šokolaadi-banaani. Nüüdsest ma nimetan seda enda kuningriigiks (jäätist ma mõtlen).
Hmm, mul läks jälle kõik meelest ära. ÕÕÕH, ma vihkan blogide kirjutamist. Väike meelelahutus siis, kuna mul läks mõte tühjaks.
So, as I was saying.. mu tavaline tuju tuli tagasi. Ma hetkel ei taha enam olla "see inimene". Ma siis võibolla kirjutan sellest veel pärast. Ma ei viitsi seda draftidesse ka salvestada. See ya, dudes.


PS. Laura on mees, sest [21:13:08] Laura говорит: Mul on habe.