CHILL IT OUT, TAKE IT SLOW

nii palju on viimasel ajal juhtunud, et ma isegi ei mäleta enam. iga kord kui midagi juhtus, ma tahtsin seda kohe kellegagi jagada, aga kõrval ei olnud kedagi sellist kellele ma oleksin saanud seda rääkida. laura pole juba mingi üle kahe kuu skaibis käinud. selline tunne nagu ta avoidiks mind vm :S. ta ütles, et tal polnud aega, aga ma ei tea enam midagi. üli vastik on. ma sain alati talle kõike jagada, siis me oleksime kas naernud selle üle koos või ta oleks mulle mingi soovituse andnud. ja megapalju hetki on olnud, kus ma tahtsin talle saata sõnumit. kas või selle kohta, et ma nägin henrikut bussipeatuses. aga ma ei saanud, sest mulle tundus, et tal oleks ükskõik ja et ta poleks sellele niikuinii vastanud. ülikurb oli vahepeal. saime nii hästi läbi, ma ei tea mis juhtus.
ülimõnusaid hetki on ka vahepeal juhtunud, mis tugevdas meie sõprust sofiga. ja kuigi ma olin haige kogu see aeg, mis olin eestis, meil olid pikad telefonikõned, mis olid täiega lahedad, sest ta opened up to me. see oli nii tähtis mu jaoks, sest ma teadsin et ta usaldab mind ja saab sellist suurt asja minuga jagada. ja ma olen alati tema poolt olnud, no matter what. ma ei judge'i. ma lihtsalt tahan, et kõikidel läheks elus hästi. kui mitte mul, siis miks peaks teistel sama olema.
tahaks kooli jube kiiremini lõpetada. ja mõte ülikooli minekust tapab mind, sest peab veel mingi faking neli aastat õppima. ma isegi ei tea, kelleks ma kurat tahan saada. samas ma ei taha, et aeg kiiresti lendaks. enamus mu sõpradest said või saavad lähiajal 18, mis tundub nii suurena numbrina. juba sellel aastal ma saan 18. ennem ma tahtsin seda täiega, aga nüüd kui mõtlen, ma ei taha seda enam. sest räägitakse, et kui oled 18, siis aeg lendab kiiresti. ma ei taha vananeda. varsti tuleb 20 ja siis 25 jne. meil on ainult üks elu (väga deep). peale selle on mul nüüd teisi- ja neljapäevad vabad (Y), kuna tunniplaanis polnud ühtegi tundi, mis ma tahtsin võtta. nii et käin ainult esmas- ja kolmapäeviti. tegelt lahe, aga nagu pole mitte midagi eriti teha, kui kõik teised koolis on kas või üheks tunniks ¬_¬
ema peiks ja emps hakkasid suve plaanidest rääkima. mõtlesid kuhugi trippima minna. algul oli jutt nagu itaaliast läbi euroopa, aga me empsiga leidsime laheda pakkumise prantsusmaale, kus saab disney landi minna, mis oleks täiega awesome. mul on ilge crave pariisi vastu olnud viimasel ajal, ma ei tea miks. tahaks täiega minna. peaks kõik mu puhtad alukad mu voodi pealt koristama... NAAAAH too lazy.

kthksbai BUH-BYE HASTA LA VISTA BEBEH MOIKKA!